Põrandaküte: milline puit sobib ja milline mitte?

Põrandakütet kasutatakse tänapäeval üha sagedamini. Samas seab kütte olemasolu väga konkreetsed piirid põrandamaterjalide valikul. Põrandaküttega aluspõrandale paigaldatav materjal peab olema suhteliselt õhuke, et küte hästi läbi tuleks, samas peab olema see ka stabiilne ehk taluma temperatuuri muutumisi. Küttele paigaldamiseks sobivad kõige paremini:

  • Mosaiikparkett – enamasti 8mm paksune, väikesed puidulipid, mis on kinnitatud võrgule erinevatesse mustritesse. Enim tuntud on kindlasti ruuduline (e mosaiik), inglise muster, kalasaba, korvpunutis jne. Paigaldatakse lausliimimisega ideaalselt siledale aluspinnale. Tänu vahetule kontaktile aluspõrandaga on kütte efekt kõige tõhusam.
  • Industrie parkett – meenutab olemuselt mosaiikparketi. Üksikud lipid on tõstetud püsti ning paigutatud nn klotsideks. Paigaldatakse lausliimimisega ideaalselt siledale aluspõrandale. Tänu vahetule kontaktile aluspõrandaga on kütte efekt väga tõhus.
  • 2-kihiline liistparkett – sõltuvalt tootjast 8-12mm paksune materjal. Antud parketi alumine kiht on valmistatud üksteise kõrval väikese vahega asetsevatest puiduliistudest ning pealispind 3-4 mm väärispuidust. 2-kihiline liistparkett paigaldatakse alsupõrandale lausliimise teel, omavahelised punnid ja sooned on vajalikud liistude fikseerimiseks, sinna liimi ei panda.
  • 3-kihiline laudparkett – sõltuvalt tootjast 14-15mm paksune parkett. Parketi omapäraks on puidukihtide asetsemine üksteise suhtes risti, mis muudab laudparketi stabiilseks ning vähendab nn puidu elamist. Alumised 2 kihti on üldjuhul valmistatud okaspuidust või vineerist ning peal on 3-4 mm väärispuidu kiht. Paigaldatakse kas lausliimimisega ideaalselt siledale aluspõrandale või nn ujuvana (parkett kinnitatakse omavahel kokku loc süsteemiga ehk ilma liimita või liimiga). Ujuva paigalduse korral kasutatada kindlasti heli ja niiskust isoleerivat parketi aluskattematerjali, paksus sõltuvalt tootjast 2-3mm. Laudparekti eelis seisneb asjaolus, et kogu põrand on üks tervik, seega parketi nn elamise korral mängib terve põrand ja pragude tekkimise võimalus on minimaalne. Laudparkettidest ei sobi põrandaküttele paigaldamiseks jatoba, vaher ja pöök. Antud materjalide puhul ilmneb tavapärasest suuremaid vormimuutusi. Jatoba on eriti ebasobilik küttega aluspõrandal – põhjus on asjaolus, et Jatoba väärtus Brinelli skaalal on 6,8, aluskihiks oleval männil aga 1,3. Nii suure tugevuste vahe korral võivad parketitahvli pealispinda kütte mõjul praod ja lõhed tekkida.

Allikas: kopkop.ee