Põrandaküte võimaldab säästa kulutustes küttele. Põrandaküttesüsteemi maksumus (materjalid ja paigaldustööd) on ligilähedased täisautomaatsele radiaatorküttele, kuid oluline kokkuhoid tuleb igakuistes kulutustes järgnevatel kütteperioodidel. Põrandakütte puhul on temperatuuri jaotus ruumis ühtlasem, mistõttu on võimalik ruumi temperatuuri paari kraadi võrra vähendada ilma, et ruumis viibivad inimesed seda tunnetaksid.
Vähendades ruumi temperatuuri 1 ºC, vähendate kulutusi küttele keskmiselt 5-7%. 200 m² maja puhul teeb see aastaseks kokkuhoiuks sõltuvalt kütteallikast ca 50-100 eurot.
Põrandakütet saab kasutada nii eramutes ja kortermajades kui ka büroohoonetes. Samuti koostöös enamike kütteallikatega (nt. gaasi-, tahkekütte- ja vedelküttekatlad). Võrreldes radiaatorküttega võimaldab põrandaküte saavutada ruumis parema vertikaalse soojusjaotuse ning kaovad nähtavad küttekehad. Vesipõrandaütet tasub rajada alates 40m² põrandapinnast, väiksemate ruumide puhul on optimaalsem elektripõrandaküte.
Põrandakütte põhiküttena kasutamise eelduseks on hästi soojustatud ruumid (soojuskoormus ca 50 W/m²). Vastavalt EL vesipõrandakütte standardile tohib põranda temperatuur seal, kus inimene püsivalt viibib olla 29 ºC. Hea soojusisolatsiooniga maja vajab küttevõimsust keskmiselt 30–50 W/m², seega piisab soojuskoormuse tagamiseks põrandapinna temperatuurist 23–25 ºC.
Soojusjuhtivus oleneb põranda konstruktsioonist ja kattest. Betoonpõrand juhib soojust hästi ja ühtlaselt, vajalik küttevõimsus saadakse küttevee temperatuuril 30–35 ºC, puitpõrandaga süsteemi temperatuur on 40-55 ºC. Võrdlusena on radiaatorkütte temperatuur 55-75 ºC (küttepindala on väiksem). Kuigi investeering vesipõrandakütte süsteemi on radiaatorküttest kuni 15% kallim, siis pikas plaanis on tegemist mugavama ja soodsama lahendusega (kõige kõrgem efektiivsus koostöös
maaküttega).
Täiendava info leiab tutvudes
avaldatud materjalidega Infomaterjalid lehel.